Raudteejaam oli täiesti inimtühi, ja õhtul enne magamajäämist kujutasin ette jaamahoone küljel asuvat ust, tumedat sügavikku, mille taustal tuul liigutas oksa õunapuuõitega. Mitte kedagi. Ka seal oli pood. Ostsime sealt alkohoolseid jooke ja süüa enne rongi tulekut. Järgmise õlle.
Selle mälestusega jäin magama ja üheteist paiku õhtul ajas telefonihelin mind üles. Ta ütles iga asja peale "jah", kui ma võrdlemisi uniselt ja kriitikameeleta oma päevast rääkisin. Isegi unisena ei räägi ma ennast sisse, vaid ainult tühjast-tähjast. Ma ei mäleta enam isegi, mis oli see TÄHTIS. Siis jäin jälle magama.
Kui ärkasin, oli mulle selge, millest ma tahan temaga jörgmisel korral rääkida. võib-olla ka sellest maiõhtust, kui tema juurde läksin mööda kanaliöörset tänavat. Oli pilvealune ilm ja veel ei olnud probleeme sellega, et oleme unustanud kõige tähtsama.
Selle mälestusega jäin magama ja üheteist paiku õhtul ajas telefonihelin mind üles. Ta ütles iga asja peale "jah", kui ma võrdlemisi uniselt ja kriitikameeleta oma päevast rääkisin. Isegi unisena ei räägi ma ennast sisse, vaid ainult tühjast-tähjast. Ma ei mäleta enam isegi, mis oli see TÄHTIS. Siis jäin jälle magama.
Kui ärkasin, oli mulle selge, millest ma tahan temaga jörgmisel korral rääkida. võib-olla ka sellest maiõhtust, kui tema juurde läksin mööda kanaliöörset tänavat. Oli pilvealune ilm ja veel ei olnud probleeme sellega, et oleme unustanud kõige tähtsama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar