pühapäev, 28. veebruar 2010

Tühi-tähi

on mu viimase aja lemmiksõna asjade kohta, mida võib leida suurel hulgal ju siis mu enda ümbert, et on kujunenud otsekui teatav üldistus. Et ei pea enam keeruliselt mitmekihiliselt kõiki osapooli mõistvalt asju lahti seletama, analüüsima, vaid võib lühidalt panna punkti või ka lausa täpi I peale, öeldes TÜHI-TÄHI, ja ma kasutaksin seda sõna ka nüüd, ja mitte ühtegi teist.

reede, 26. veebruar 2010

Keeldumine

Kõik tuleb sellest, et ma tegelen prioriteetidega ja olen meelega ära unustanud oma otsesed n-ö kohustused, ja minu kohustus ei ole ju ometigi leida vaimukas lausung iga oma päeva ja hommiku ja ettevõtmise kohta, ja prioriteedid on paraku ja sedapuhku ja juba teab kui kaua sellised, mille eest raha ei maksta, need on tagantjärele kirjeldused, võimalikult hästi ja tarviduse korral tegelikkust moonutavad / rõhutavad / pisendavad lood, lood alguse ja lõpuga, ning enesekehtestulikud põhitõed lasevad kähku jalga, näehs mind sellises meeleolus, ja ma ei siruta kätt, et haarata koogitükki, vaid lasen temal teha esimese liigutuse minu poole, et seejärel põgeneda.

esmaspäev, 15. veebruar 2010

Inimestest voodis

mitte Zavoodis või sõdurisinelis pajatab kas homme või ülehomme Tartu Postimehes ilmuv minu lugu, teisisõnu räägib see Jüri Kaldmaa lavastusest "Kitarriõpetaja" Vilde teatris. Tark tormab seda Staadioni tänavale (nr 48, Nurme kohvikuga samas majas) vaatama - veebruaris veel 16. ja 17. kuupäeval kl 19.

Link: http://www.tartupostimees.ee/?id=226043
peaks juhtima sinna , kuhu tarvis.