teisipäev, 4. august 2009

Sügise eelaimus

Mis mõtet on süüa, kui kõht läheb ikka varsti tühjaks? Ühesõnaga, jõudsin kuus nelikümmend koju, hakkasin raadio taustaks ajalehte lugema ja jäin muidugi magama ja magasingi kella kümneni. Siis hääletasin Tartusse mehega, kes tuli väidetavalt otse Rhodoselt. See tuletas mulle meelde paari meetri kõrguseid laineid Arkadia rannas ja ühtlaselt sooja Odessa ööd. Igatahes mitte sooja tuba kõigi arvutite ja printerite ühtlase suminaga, kus akna tagant möödub päev-päevalt minu jaoks hääletu Tartu, sest aknad on tihedalt kinni. Uisud on juba tükk aega nurgas vedelenud, oodates päikesepaistelisi ja kuivi hommikuid, aega, kui on kätte võidetud vabadus kõikidest töödest.