laupäev, 26. juuni 2010

Käik Eedenisse

Käisin teoks tegemas oma nädalavahetuseplaani, võtsin puhkuseraha ja käisin Eedenis, kus oli meeldivalt vähe rahvast - nad ongi tõesti kõik ära sõitnud, oma suvilatesse või mis iganes neil seal kusagil, mis ei ole Tartu, on - ja Lindexis olid täpselt sellised suvepüksid, millest ma olen unistanud, hästi värvilised, laiad, pehmed ja idamaiselt salapärased, sest mõne riidepuhul sul on lihtsalt selline tunne, nagu oleksid sa teda eluaeg kandnud - isegi siis, kui sul teda veel ei olnud, ta on osa sinu olemusest, ja nii on ka nende pükstega, millest ma usun, et kindla peale kohtan varsti kedagi, kes leiab, et näen neis välja "imelik". Peitsin nad kappi homset ootama. Aga tähtsamad küsimused - nagu kuidas väikekodanlusele ära teha - on ikka veel lahendamata.

pühapäev, 13. juuni 2010

Õied

Kriitika üllatab endiselt - ja jutt käib ikka "Usuvaenlasest" - ning olgu üks kena tähelepanek raamatu kohta siinkohal äragi toodud (vt 11. juuni Päevalehte): "Kummaliselt jääb kõlama nn tartuliku intellektuaal-boheemlaskonna elustiil, millest „Usuvaenlase” mitmed peatükid on viimseni läbi imbunud. Pidetu elu vastumeelse töö, sassis suhete ja lõppematu enesehävitusega on ju tegelikult ammu läbi kirjutatud ja hakanud end ammendama juba aastaid tagasi. Seega tekib Bristoli noorusmälestuslike nägemuste puhul küsimus, kas sellise elustiili taaselustamisel on võetud ka mingi seisukoht. Tundub, et (enese)kriitikat, lisaks nostalgiale, teoses peitub, kuid pliiatsiga alla joonida ei õnnestu. "

Tegelikult seisukoht muidugi on. Ehk nagu paar nädalat tagasi Krüpis sai tunnistatud, on see alles algus ...