Kriitika üllatab endiselt - ja jutt käib ikka "Usuvaenlasest" - ning olgu üks kena tähelepanek raamatu kohta siinkohal äragi toodud (vt 11. juuni Päevalehte): "Kummaliselt jääb kõlama nn tartuliku intellektuaal-boheemlaskonna elustiil, millest „Usuvaenlase” mitmed peatükid on viimseni läbi imbunud. Pidetu elu vastumeelse töö, sassis suhete ja lõppematu enesehävitusega on ju tegelikult ammu läbi kirjutatud ja hakanud end ammendama juba aastaid tagasi. Seega tekib Bristoli noorusmälestuslike nägemuste puhul küsimus, kas sellise elustiili taaselustamisel on võetud ka mingi seisukoht. Tundub, et (enese)kriitikat, lisaks nostalgiale, teoses peitub, kuid pliiatsiga alla joonida ei õnnestu. "
Tegelikult seisukoht muidugi on. Ehk nagu paar nädalat tagasi Krüpis sai tunnistatud, on see alles algus ...
Tõlgenduste lahkuminek
19 tundi tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar