Muutunud prioriteedid

Puhkusel olles muutuvad enda postkasti saadetud kunagi tähtsana tundunud lingid mõttetuks. Nende koondnimetuseks näib olevat eneseabi. Aga abi vajab ainult see, kes peab käima tööl. 11 kuud aastast teen seda nagu teiegi. Seega tsiteerin klassikut: töölkäimine lühendab eluiga.

Teoks tegemas plaane

Käisin teoks tegemas nädalavahetuseplaani: võtsin puhkuseraha ja käisin Eedenis, kus oli meeldivalt vähe rahvast - kõik ongi tõesti ära sõitnud suvilatesse või mis iganes neil kusagil, mis ei ole Tartu, on. Lindexis olid täpselt sellised suvepüksid, millest ma olen unistanud, hästi värvilised, laiad, pehmed ja idamaiselt salapärased.

Mõne riide puhul on lihtsalt selline tunne, nagu oleksid seda eluaeg kandnud - isegi kui sul teda veel ei olnud, on see osa sinu olemusest. Nii ka püksid, millest usun, et kindla peale kohtan varsti kedagi, kes leiab, et näen neis välja imelik.

Peitsin need kappi homset ootama. Aga tähtsamad küsimused jäid ka sel päeval lahendamata.

Õied

Kriitika üllatab endiselt - ja jutt käib ikka "Usuvaenlasest" - ning olgu üks kena tähelepanek raamatu kohta siinkohal äragi toodud (vt 11. juuni Päevalehte): "Kummaliselt jääb kõlama nn tartuliku intellektuaal-boheemlaskonna elustiil, millest „Usuvaenlase” mitmed peatükid on viimseni läbi imbunud. Pidetu elu vastumeelse töö, sassis suhete ja lõppematu enesehävitusega on ju tegelikult ammu läbi kirjutatud ja hakanud end ammendama juba aastaid tagasi. Seega tekib Bristoli noorusmälestuslike nägemuste puhul küsimus, kas sellise elustiili taaselustamisel on võetud ka mingi seisukoht. Tundub, et (enese)kriitikat, lisaks nostalgiale, teoses peitub, kuid pliiatsiga alla joonida ei õnnestu. "

Tegelikult seisukoht muidugi on. Ehk nagu paar nädalat tagasi Krüpis sai tunnistatud, on see alles algus ...

Mina ja Jüri ehk Ulmekirjanik

Ei, ma panen jälle lingi:

http://www.tamperemaja.ee/?id=221

Tegelikult ma aiman, kust tuli seos. Seos on sama tüüpi, nagu et mu kolmanda raamatu "Tulemata riik" puhul hakati mainima Lars von Trieri. Asjata, kuid esimene raamat ja Trieri film hakkasid arvustajatel juhuslikult sarnase pealkirja tõttu segi minema.

Aastatetagune zen ulpis lavale

Panen parem lingi
http://www.tartupostimees.ee/?id=263830