esmaspäev, 4. oktoober 2010

Öelda oleks igasuguste asjade, näiteks orhideede ja banaanide kohta - mida näiteks kahkskümmend aastat tagasi ei olnud ei poeakendel ega kodudes ülearu palju, aga võib-olla fikseerub tähelepanu nõnda ebaolulistele asjadele tänu eile nähtud teatrile, mida ma siiski pikemalt ei kommenteeriks, seletaks, avaks, mul pole selle kohta midagi öelda, mida te juba ei teaks. Selgus hoopis, et tunne, mida mina olen enda kohta tundnud, ei olegi nii erandlik, ainult mulle kuuluv, monopoliseeritav, ja see on midagi,  mida kirjeldades tuleks kasutada sõna "ajalugu". Aga jätame kirjeldamata, tegelikult oli plaanis kõiki ninapidi vedada, näiliselt küll sedasama tehes, mida alati; sest eks kirjanik võib tunda ennast sel hetkel vabana nagu lind, kui tema kõige olulisem lugeja on näiteks kaotanud prillid või ka huvi seni palavalt armastatud autori vastu ...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar