esmaspäev, 3. mai 2010

Sein vanas raudteejaamas

Zen vanas raudteejaamas ...

Miks tundub selgus eneses alati nii radikaalne, isegi konfliktne? Mitte et tekiks tüli iseendaga, vaid kellegagi, kes on juba teinud plaanid sinu elu kohta ära. Hämara peaga oled sa tal lubanud seda teha, mitte et oleksid kuhugi alla kirjutanud, vaid keeldumise puudumine ongi olnud sinu luba teha oma eluga kõike, mis pähe tuleb ... Aga see luba on antud endale.

Ise teen oma eluga, mis pähe tuleb, ja kellelgi pole siin mingit kobisemist.



Mõnikord, kui Tartu raudteejaama lähen, on seal jälle fragment minevikust mõne inimese kujul, ootab seal mind, et aktualiseeruda, aga eriti näha ei tahagi, pöörab lausa vastikustundega pea ära - ju ma pole siis endale pandud lootusi õigustanud, olen oma minevikutegelasi alt vedanud, nii et häbi on nüüd mu peale vaadatagi, minu 21. sajandi riideid ja 21. sajandi elu, kui minult oodati, et viiksin sõnumi 20. sajandist iseenda kujul tänasesse päeva.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar