teisipäev, 20. aprill 2010

Sünnipäev võsas

Millegipärast on kõige kummalisem mälestus seekordsest sünnipäevast  selline - paik keset raagus põõsaid ja inimesekõrgust kuluheina, imelik valgus - arvatavasti päevaaeg, sest on valge, aga päike on sellest pildist siiski puudu - ja siis, ilma igasuguse üleminekuta vahetuvad koht, aeg ja valgus, ja vahingulik atmosfäär muutub ööks ... Uuel päeval aga jooksin iga viie minuti tagant välja, et külastada töökoha lähedasi lokaale - see osutus lihtsaks, töökaaslased ei pannud mu puudumist tähelegi, sest olin nad muutunud veiniga kahjutuks -, ja õhtul - kalatoidud ja valge majavein Ülikooli kohvikus ...

Ma täiendan seda sissekannet veel tähelepanekuga, et ma väldin olemist "siin ja praegu", paiskamaks suurema osa oma energiast juba ammu möödunud olukordade rekonstrueerimisse, ja olles seeläbi, sel kombel õnnelik ja rahul ...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar