Kuidas puutub asjasse Kesk-Eesti
kummituslik väikelinn Rapla?
Pilvealune suveilm mulle meeldib,
aga kui see meenub koos Raplaga, pole selles midagi innustavat. Peatänava äärde on ehitatud hulk maju, millest üle ühe elab
keegi, kelle kohta ma tean rohkem, kui mind huvitab. Aedadest
ostetakse alati lilli koolilõpetamiste ja matuste puhul. Paar poodi,
kust vanasti käisin kõigi Rapla naistuttavate soovil viina ostmas
(kui kõige noorem). Mida minust vanemad naised Raplas tegid, pole
nüüd raske ära arvata. Liiga uhke kirik, kust sakraalsuse hõng
läks välja juba minu vanaisa matuste ajal.
Kirikuaed oleks muidu hea paik
õlle joomiseks. Selles suhtes pole mul kunagi tõrkeid olnud, et kirikuaias seda teha. Üks mu filoloogist Tartu sõber rääkis, et
kui nad kursusekaaslasega seal juua proovisid, tuli vaenulik
Rapla inimene ning ajas nad sõimuga minema. Nad vaatasid, et saaksid
kiiremini maakonna piiri ületatud. „Kui maailm sind üllatab,
üllata teda vastu,“ ütles alkohoolikust sõber, „ja meie
näitasime sellele su Raplale pikka nina!“
Tean ise ka, et seejärel, pärast kiiret lahkumist, naaseb
normaalsus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar