Väljavisatu

Nägin hommikul Pikal tänaval õitsevat toomingat. Pöörasin Fortuuna tänavasse alla ja ei pidanud ikkagi vastu, vaatasin meie kunagist akent. See asub teisel korrusel ja õhuakna ruut on nüüdseks katki läinud, avast paistab aga midagi tumedat ja katkist, nagu oleks toa lagi hakanud akna kaudu sisse (õigupoolest välja) langema. Ka altuks kõikus hingedel. Tundsin tahtmist majja siseneda ja ka fotoaparaat oli kaasas, aga ma millegipärast siiski ei teinud seda. Seisin kõnniteel ikkagi liiga kaua, sest aknale ilmus kellegi rusikas ja vali kloppimine peletas mu sealt minema. Õnneks olid mul päikeseprillid ees. Kõrvaltänavas peitsin need kotti nagu ka peas olnud sinise rätiku ning kes teab, võib-olla sellepärast kinkisingi hiljem rätiku Katariinale? See sobis talle hästi.